Päikeseahi. Mis loom see veel on? Nii nagu nimigi ütleb on tegemist päikeseküttel toimiva kütteseadmega, mis lisaks ventileerib ja kuivatab siseruumi õhku. Internetist otsides “solar air heater” tuleb selle kohta üksjagu erinevaid versioone ja skeeme. Ideaalselt sobib päikeseahi suvekodule, kus aastaringselt ei viibita et ventileerida ja hoida ruumi õhku kuivemana. Iseäranis vanale palkmajale (minu juhtum), aga miks mitte ka aastaringselt kasutatavale majale.

Keegi on välja arvutanud et päikeseahi mõõtmetega 1m x 2m saavutab kuni 2kw küttevõimsuse, mis on päris tõhus kui arvestada et tegemist on tasuta vabaenergiaga. Eeldusel et päike paistab ja ahi on valmis ehitatud.

Kuna teema tundus huvitav ja vajadus oli maakodus olemas, otsustasin katsetuseks lihtsama versiooni valmis ehitada. Mõeldud, tehtud ja 1 aasta testitud.

Kuidas ehitasin

Kasutasin peamiselt olemasolevaid materjalide jääke, vaid mõned vidinad tuli lisaks hankida. Nii nagu allolevatel piltidel näha kasutasin korpuse valmistamisel 18mm OSB plaati, terrassilauda ja vana katusepleki jääke. OSB plaat on võrdlemisi raske, selle asemel võiks valida siiski kergema materjali, kas puitkiudplaadi või miski vahtplaadi mis hoiab paremini sooja.

Sisse paigaldatud katuseplekk toimib siinkohal peamise küttekehana aga võib kasutada ka teistsugust lahendust kas õllepurke või vihmaveetorusid. Oluline on et soojust salvestav pind oleks musta matti värvi, et tekitada võimalikult suur päikesekiirguse neeldumine. Ventilatsiooni kanalid on paigutatud toa õhule ülesse ja alla, lisaks õhuvõtuavad värskele välisõhule alaservas. Kõik ventilatsiooni avad on kaetud võrguga ja paigaldatud on käsitsi reguleeritavad klapid.

Ma ei ole väga uurinud ventilatsiooni dimensioneerimise kohta. Valisin toaõhule 125mm läbimõõduga torud ja kaks 80mm ventilatsiooniklappi õue värskele õhule. Ülemise ventilatsioonitoru sisse paigaldasin arvuti jahutusventilaatori, see käivitub 12v päikesepaneelilt ja paneb õhu kiiremini ringlema kui päike paistab. Hea mõte on valida vaikne ventilaator ja paigaldada see toru toapoolsesse otsa.

Väljastpoolt katsin päikeseahju korpuse läbipaistva kihtplastikuga (polükarbonaat), see hoiab siis soojenenud õhu ahju sees kinni. Sobib kenasti, kuid võiks kasutada vähemalt 6mm kihtplastikut, minul oli 4mm olemas ja panin selle. Eriti vinge oleks kasutada karastatud klaasi, kuid see on kallim ja oluliselt raskem (eeldab ka eraldi raami).

PS. Enne sellise asja ehitamist/ paigaldamist tuleks kaaluda kas soovid ja oled valmis maja seina sisse ventilatsioonitorude tarvis augud lõikama. Sellest võib kujuneda paras jebimine… Kindlasti tuleks paigaldada päikeseahju võimnalikult lõunapoolsele seinale ja päike ei tohiks olla varjatud puude või teiste hoonete poolt.

Pildid enne valmimist ja peale paigaldust

Kas asi ka toimetab?

Päikeseahi on ühendatud 35m2 suuruse toaga. Paigutasin toa poolele nii alumise kui ülemise toru sisse hügro-termomeetri andurid, mis mõõdavad siis vastavalt õhuniiskust ja temperatuuri, et näha kas ja mis toimub. Lüliti läks ka ventilaatori vahele, kuid see pole ilmtingimata vajalik.

Peale aastast testimist võin väita et toimetab küll. Sooja päikesepaistelise ilmaga tõuseb paneeli ülaosas temperatuur üle 60 kraadi ja õhuniiskus väheneb kordades. Isegi talvekuudel kui õhutemperatuur on -10C ümber, suudab päike kütta paneeli paarikümne pluss kraadini ja ka õhuniiskus väheneb olulisel määral. Samuti toimub ka loomulik õhuringlus kui ventilaator ei ole tööle rakendunud.

Katsetuse põhjal ei saa ma väita et minu valmistatud päikeseahi oleks märkimisväärselt efektiivne ruumi kütmisel, kuigi ahjust ruumi sisenev õhk on tuntavalt soe. Küll aga töötab see atribuutika suurepäraselt toa õhu ventileerimisel ja kuivatamisel. Mõõdetuna nii hügromeetriga kui ka ninaga õhukvaliteeti hinnates.

Kokkuvõttes on see vidin kasulik nii meie enda tervisele kui elamu säilimisele. Kuivem ja värskem õhk on ruumis täiesti hooldusvabalt aastaringselt ja ilma täiendavate kuludeta.