Ma kahtlustan et olin umbes 14 aastane, kui alustasin koolibändis kitarrimängu. Hiljem on see jäänud mulle lihtsalt meeldivaks hobiks. Mitte et ma selles väga osav oleksin, kuid enda lõbuks musitseerimine on justkui omamoodi meditatiivne kogemus. Et miskit pillimängust ka välja tuleks, eeldab see minu puhul siiski sobivat meeleolu.
Mõne aasta eest köitis minu tähelepanu teistmoodi kitarr. See oli siis 3 keelne kitarrilaadne instrument “cigar box guitar”. Algselt pärineb selline muusikainstrument Ameerikast, aga on levinud (vähemalt selleks ajaks kui see minu teadvusse jõudis) ka Euroopa mandrile. Enamasti on sellisel kitarril 3 või 4 keelt, mistõttu on teda ka lihtsam õppida ja mängida. Peagi tellisin ühe Inglismaa onu poolt valmistatud lihtsama isendi ka endale. Pill käes, hakkas see mulle kohe meeldima.
Kuna olen varem töötanud aastaid mööblitislerina, siis tekkis peagi tahtmine ka ise seesugune kitarr valmis meisterdada.
Ainult et soovisin luua mõnevõrra täiuslikuma versiooni. Ja mis tundus kõige olulisem, et pill kõlaks võimalikult hästi ja oleks käepärane ning mugav mängida.
No siis sai uuritud kuidas ja millest sellist instrumenti valmistatakse. Kogu selle värgi juures tundus olema päris palju
erinevaid nüansse ja keerdkäike, mis just tegigi asja minu jaoks põnevaks. Uurimustöö tehtud, tellisin maailmast ja kohapealt
vajalikud vidinad ja materjalid kohale.
Kui juba toimetamiseks läks siis võtsin ette kaks pilli ühekorraga. Ühe elektro-akustilise ja teise elektrilise.
Peamine erinevus kahe pilli juures on kõlakasti suurus ja erinev elektroonika, ehk helipeade ehitus. Ja oodatavalt ka erinev kõla.
Keelpilli juures kõige olulisem detail on pilli kael ja selle valmistamiseks kulus ka tõepoolest kõige kauem aega.
Pilli kõlakastiks ei soovinud ma kasutada päris sigarikarpi, mistõttu tegin need puidust ise. See andis vabaduse valida kõlakastile vajalikud mõõtmed ja samuti katsetada erinevaid puiduliike. Läks aega mis läks kuid suve lõpuks õnnestus, muude toimetuste vahelt kaks pilli valmis meisterdada. Arvestades asjaolu, et tegin seda esimest korda, polnud tulemus sugugi paha.
Mõned pildid ka tööprotsessist
Pillid püsivad kenasti hääles, aegajalt võtan neid ka mängida. Kõla on vähemalt minu kõrvale võrdlemisi hea. Välimuse ja viimistluse osas lähtusin enda paremast äranägemisest. Kokkuvõttes võib öelda et ettevõtmine õnnestus. Kuigi siinkohal on kindlasti lõputult arenguruumi.
No ja muidugi, siis tärkasid kohe kohe uued ideed järgmiste “kitarride” ehitamiseks. Mis peavad saama mõnevõrra teistmoodi disaini ja helipildiga. Vajalikud vidinadki on juba valmis hangitud, vaid teostamine ootab veel oma õiget aega.
Küpsemas on ka visioon esimese “päris kitarri” valmistamiseks. Ehk tundub et ma ei saa sellest uuest harrastusest veel niipea rahu. 😉
Helinäide kuidas pillid kõlavad
Selle värgi juures oli päris palju nuputamist, mis just tegigi asja minu jaoks põnevaks.
maag stuudio
Tee väike jalutuskäik ka läbi meie tootegalerii
